Tallinn: Kunst, 1972. — 80 l.
Eesti tänapäeva raamatukunsti üheks iseloomulikumaks jooneks on kunstilise kirja silmapaistvalt tugev erikaal. Paljud raamatukujundajad on head kirjameistrid, ühtlasi aga ka kunstnikud, kelle töö lõppeesmärgiks on terviklikult, harmooniliselt ja stiilselt kujundatud raamat. Sellest tuleneb, et meie raamatukujunduse praeguses hinnatavas tasemes on suuri teeneid kirjakunstnikel.
Nõukogude Eesti raamatukunsti areng seostub paljuski G. Reindorfl, M. Laarmani ja P. Luhteini nimega ning hilisematel aastakümnetel väljakujunenud kunstnike V. Tootsi, P. Reeveere, H. Kersna ja S. Liibergi loominguga. Viimased neli meistrit — hoolimata sellest, et nende sünniaastate vahe on üle poolteise aastakümne ja et nende loomingulised käekirjad on küllaltki erinevad — moodustavad võrdlemisi ühtse grupi meie raamatukujundajate peres. Seda eelkõige oma selgete kunstiliste taotluste, eksimatu stiilitaju ja eriala virtuoosse valdamise poolest.
Nende nelja meistri loometöö moodustab vaid osa eesti tänapäeva kirjakunstnike-raamatukujundajate mitmepalgelisest loomingust. Ometi kajastuvad selles kujukalt üldised taotlused, piirjooned klassikalisest lihtsusest uudsemate efektsete võteteni, rahulikust kaalutlusest emotsioonirikka paatoseni. Aluseks on kirja ja kogu raamatukujunduse funktsionaalsus, terviklikkus detailis ja kogumuljes, kunstilise väljendusviisi selgus ja sisukus.
Альбом великолепных эстонских художников книги (Виллу Тоотса, Пауля Реевеера, Хейно Керсны и Сильвии Лийберг). Книга на эстонском языке, но резюме переведено на русский и английский.